Maasikakasvatuses on arenguks vaja uusi sorte

Valdis Kaskema sõnul on tema ettevõttes olnud sellised kümneaastased tsüklid. Algselt kasvatati 2-5 hektaril sorti ’Polka’, edasi asuti kasvatama sorti ’Sonata’ ja nüüdseks on kasvupind jõudnud 40 hektarini. „Nüüd aga oleme taas jõudnud sinnamaale, et meil on vaja juurde uusi sorte ja just selliseid, mis sobiks suurtootmisesse. Üht-teist oleme katsetanud ja vaadanud kuidas me tehniliselt oleme suutelised tootma,“ lausus Kaskema. 
Tema sõnul on meie maasikakasvatajad edumeelsed, sest ollakse näiteks naabritest soomlastest arengutes pikalt ees. „Meil on kõik mehhaniseeritud, kile panekust põllule kuni istanduse likvideerimiseni. Käsitsitöö on viidud miinimumini. Aga taas jõuame sortide juurde välja, enamasti kasvatavad kõik sorti ’Sonata’".

Õpiks teiste kogemusest

Valdis Kaskema pakkus välja erinevaid arengusuundi. Üheks variandiks on tema meelest õppida Saksamaa suurematelt taludelt, kus maasikat kasvatatakse 200-350 hektaril. „Seal on struktuur selline, et kõik, mis toodetakse, see ka ise turustatakse. Võimaluse selleks annab suurlinnade lähedus. Meil seab siin piirangud turu väiksus ja maaressurss, mis on saavutanud tänastel maasikakasvatajatel maksimumi,“ rääkis Kaskema.

Teise variandina tutvustas ta Hollandi maasikakasvatuse tagamaid. „Hollandis on kasvatajatele abiks oksjonifirmad, läbi kelle oma toodetu saab mugavalt turustada. Kui kasvataja on oksjonifirmaga seotud, siis talle on tagatud müük ja turundus,“ ütles Kaskema ja arvas, et ka see variant ei ole siiski piisavalt hea.

Kaskema meelest võiks meie maasikakasvatajad võtta aluseks oma äris hoopis hispaanlaste süsteemi. „Meile passiks vast Hispaania stiil. See koosneb kahest osast. Esiteks loovad kasvatajad ühistu, kus kasvatatakse samu sorte, sama agrotehnikaga, kasutataks samas mahus taimekaitset ja väetisi. Ja teine osa asja juures oleks turustamine. Hispaanias on selleks kooperatiivid, kes siis varustavad tootjad sisenditega, tagavad kauba kokku kogumise, säilitamise, pakendamise ja müügi,“ leidis Kaskema meile sobivamaks olevat just sellise lahenduse. See võimaldab tootjal keskenduda vaid tootmisele. Ülejäänu on ühistu ülesanne. Ja lisaks on rajatavad tootmispinnad hoopis teises suurusjärgus. Ehk siis tänase 2-5 ha asemel 10-30 ha korraga ühe ettevõtte piires. Ja tootmisega võib tegeleda ka muu tootmise kõrvalt nt. viljakasvatusega tegelev ettevõte.

Ühistuline tegevus on eelduseks

Ühistu roll maasikakasvatuses on oluline. Kuigi maasikakasvatuses ei ole vaja väga palju tehnikat, siis siiski on tark läbi mõelda, mida osta ise, mida ühiselt, mida hoopis rentida. On ka teenuseid, mida tasuks sisse osta isetegemise asemel. 
„Kõige olulisem asja juures, mis tagab toodetu hea kvaliteedi, on marjade jahutamine. Selle eelduseks on korralik külmhoone, korralik jahutus ja seda peaks tegema üks tegija, kes teeb seda kogu ühistule. Nii saadakse ühtlane kvaliteet toodangule. See eeldab investeeringuvõimalust, ka kulukas logistika on vaja paika panna, seal on suur osa taaral ja erinevatel pakenditel,“ tõi olulised nüansid välja Kaskema.

Nõustajate roll ühistegevuses

Et tagada ühistu sees võimalikult sarnase kvaliteediga toodang, on siinjuures suur roll nõustajatel. Praegu on selline olukord, kus iga tootja peab olema ise see, kes kõike teeb ja oskab. Seda peetakse loomulikuks. Aga tegelikult saaks marjatootjad palju abi heal tasemel nõustamisteenusest. 
„Näiteks, kui on huvi maasikakasvatusega tegeleda, siis tuleks ära hinnata ka see, et kas see maa, kuhu istandus rajatakse selleks üldse sobib, kas on olemas vajalik veeressurss jms. Nõustaja peaks suutma eristada ka seda, kes üldse sobiks sellise tootmisega tegelema, kellel on olemas teadmised ja oskused. Nõustajad jälgivad kogu tootmisprotsessi ja on pidevalt kursis kõige uuemate arengutega, millega tootja ise ei suudaks end kursis hoida. Alustada oleks põhimõtteliselt võimalik kohe selliselt tasemelt mis täna on, ilma iseõppimise tsüklit läbimata,“ arutles Kaskema.

Turg – mida müüa, kuidas müüa, kellele müüa?

Täna me räägime värske marja turust. „Kõik, mis me toodame, selle me üritame maha müüa värskena. Me saaks aga kasvatada mahtusid, kui meil oleks lisaks väljund tööstusmarjale. Uued, vastupidavamad ja pikema säilivusajaga maasikasordid võimaldavad ka värske marja transporti kaugemale, riigist välja,“ selgitas Kaskema ja lisas, et tööstusmari aitab maandada värske marja tururiske. Tema arvamus on, et tööstusmarja osakaal kogu toodangust võiks olla 40% kandis. Tööstusmarja sügavkülmutamine ja järk-järguline turustamine pikendaks ka käibe tegemise perioodi ehk tekiks võimalus müüa ka talvehooajal.

Muutused on kiiremad kätte jõudma, kui me oskame arvata. Nii tõi Kaskema näiteid Hollandis toimivast e-keskkonnast, kuhu saab maasikakasvataja anda üles oma kauba kogused, kvaliteedinäitajad ja sordiinfo. „Sealtkaudu käib tootjatelt kauba tellimine. Kui sort võimaldab pikemat transporti, siis selline e-lahendus sobib ka meile,“ rääkis Kaskema.
Sellega on põhimõtteliselt meie turg kogu Euroopa ja Aasia või ka kogu maailm.

Kuhu edasi? Kaskema näeb meie maasikakasvatuse üheks võimaluseks n.ö keskkonnasõbralikku kasvatustehnoloogiat. „Kui meie mari on kasvatatud võimalikult vähese väetise ja taimekaitsega, siis on see praktiliselt mahe ja sellisel marjal on nõudlust. Seda eriti tööstusmarja osas. See oleks ka meie võimalus, saaksime suuremale turule kvaliteetmarja pakkujaks,“ mõtiskles tulevikust Kaskema.

Lisaks tuleb tegeleda edasi marjatoodangu väärindamise ja tootearendusega, olgu see siis kas näiteks maasikasiider või marjajahust tooted pulbri, tabletina või külmkuivatatult.

HEA TEADA

Eesti turg vajab aastas värsket maasikat ca 1500 tonni;
selle tootmiseks on tarvis 150-200 hektarit istandusi;
15 000 eurot on maasikakasvatuses hektari käive;
300 tonni maasikaid vajab keskmine Euroopa väiketööstus.

VÕRDLUS 
Maa hind Eestis on keskmiselt 3000 eurot/ha; 
Maa hind Hollandis on 50 000 – 70 000 eurot/ha;
Maa rendihind on Eestis 50-300 eurot/ha; 
Maa rendihind Hollandis on 3000 eurot/ha. 

Samas tööjõukulud, kaasates ka töötajaid kolmandatest riikidest, on maasikakasvatussektoris järgmised:
· 14 euri/tund tööjõukulu Hollandis; 
· 10 euri/tund tööjõukulu Eestis; 
· 7 euri/tund tööjõukulu Soomes; 
· 6 euri/tund tööjõukulu Saksamaal;
· 3,2 euri/tund tööjõukulu Poolas.

MIS ON MIS – Kindel Käsi OÜ

Kasvatab maasikaid ja vaarikaid Unipiha külas Tartumaal.
Maasikasortidest kasvatatakse sorte ’Sonata’, Elianny’, Rumba’.
Ettevõttes töötab hooajal koos malevlastega ca 75 inimest.

Loe algteksti Põllumajandusest.